5. juuli

Sel päeval avastasid õpetajad, et neil on ärasõnumisvõime. Etendus algas kell 11.00. Meid oli vaatama tulnud ka direktor Miia Pallase. Õpetaja Aile imestas, et meil pole siiani mitte ühtegi pastlapaela lahti tulnud. Nagu tellimise peale tuli Rasmusel põhitantsude ajal pastlapael lahti, kuid ta suutis edukalt esinemise lõpetada ja keegi ei pannud äpardust tähelegi. Enne poiste esinemist jõudis õpetaja paela kinni siduda. Sellega polnud veel kõik lõppenud. Enne rongkäiku sööma minnes ütles õpetaja Krista, et palun ärge endale suppi peale kallake. Ja oh imet, Mihklil õnnestus supiseks saada õlast randmeni. Kiire reageerimine ning pesu päästsid pluusi suurematest plekkidest.

Kell 16.00 jõudsime rongkäigu kogunemiskohta Roosikrantsi tänaval, kus pidime ootama peaaegu poolteist tundi, enne kui saime hakata liikuma laululava poole. Selleks ajaks olid kõik pikast ootamisest väga tüdinud, olenemata sellest, et olime saanud enne rongkäiku tulemist koolimajas tunnikese puhata. Mõned hakkasid "vääriskive" kaevandama, korjates maast klaasitükikesi. Iga viie minuti tagant pärisid lapsed, millal me liikuma hakkame ja kui palju meil veel kõndida on.

Lõpuks pääsesime liikuma, kuid juba poolel teel tabasid meid jala- ja kõhuvalu ning mõni lubas kohe "surema hakata". Positiivne oli see, et meid tervitati väga palju ja tervitajate hulgas olid ka Andrus Ansip ja 

Allar Jõks. 

Jõudsime ka Postimehe pildigaleriisse.

Ka siin on üks pilt rongkäigust.

Viimased paarsada meetrit bussini kulgesid väga vaevaliselt jalgu lohistades. Koju jõudes ootasid meid ees kaks torti, mille oli toonud direktor. Tordi söömine leevendas isegi varbavalu.